Vaatamisväärsused

 

Padise klooster

 

Padise klooster

Tsistertslastele kuulunud Padise klooster on keskaegse Harjumaa vanim ja silmapaistvaim arhitektuurimälestis.
Juba 13. sajandi esimesel poolel läksid Padise ümbruse alad Riia lähistel asunud Dünamünde kloostrile, kes 1250. a. paiku ehitas Padisele kahetraveelise roidvõlvidega kabeli. Sellest on sälinud varemete lõunanurga juures alumine müüritsoon ja raiddekoori fragmente. 1305 olid mungad sunnitud müüma Dünamünde Liivi ordule ning konvent asus ümber Padisele.
1317 saadi Taani kuningalt Erik Menvedilt luba kindlustatud ehitiste rajamiseks. Esimene ehitusperiood (1317-1343) lõppes eestlaste Jüriöö ülestõusu tõttu kloostrile traagiliselt - 28 munka tapeti ja ajutised puithooned põletati. Nähtavasti jõuti enne katastroofi lõpetada sulushoonestu rajamistööd, ehitada poolkeldrikorruse seinamüüristik ja väliste seinamüüride alumine tsoon. Pärast ülestõusu mahasurumist jätkati kindluskloostri ehitamist, mis kestis vaheaegadega ligi 200 aastat.
Kloostrihoonete kompieks on koondatud nelinurkse õue ümber. Ainult lõunanurga juures eendus vana kabel. Põhjatiiva hõivas täielikult kirik - ilus ühelööviline ruum. Nelja võlvikut eraldab kolm profileeritud vöödekaart, mis toetuvad lamereljeefsete sümboolsete kujutistega kaunistatud seinakonsoolidele. Kujutiste teemaks on võitlus patu ja kurjuse vastu inimhinges.

Padise mõis  

Padise mõis

Padise mõis rajati koos kloostriga 14. sajandi algul viimase majandusmõisana. 1622 anti Padise koos Vlhterpalu, Vasalemma ja Suur-Pakri saarega Gustav Adolfi läänistusena Thomas von Rammile. Padise kuulus tema järglastele kuni mõisate võõrandamiseni 1919. a. Ligemale 150 aasta jooksul kasutati elamiseks kohandatud kloostriruume, mille seintesse murti uuele elulaadile vastavad suured ukse- ja aknaavad. Kirikuruum poolitati vahelaega, selle läänevõlvikusse ehitati mantelkorsten-köök.

Kloostrist eraidi asuv ühekorruseline barokne mõisamaja valmis 18. sajandi viimasel veerandil. 1848-1860 ehitati hoonele peale teine korrus ja tehti olulisi muudatusi fassaadikujunduses. Esiküljele lisati väike eeskoda, mille seina müüriti varem linnuse peavärava kohal asunud tahvel Gustav Adolfi läänikingitust meenutava teksti ning selle all Rammide ja nende suguvõsa haruliinide vappidega. Põhikorruseks oli alumine: siin paiknesid neobaroksed sammastega peosaal ja söögisaal, nn. roheline tuba ja punane salong (mööbli värvi jargi), esivanemate galerii ja tiigi poole avaneva aknaga raamatukogu. Teisel korrusel olid eluruumid ja külaliste toad.
Arvukad kõrvalhooned paiknesid laial alal kahel pool jõge. Neist enamik on ühekorruselised paekiviehitised, mille neogooti elemendid (raiddetailid, teravkaaravad) on varasemaid Eestis ning arvatavasti inspireeritud paiga minevikust. Hooned on tähistatud daatumkividega: servjoonvõlvidega aidahoonel 1836, nelinurkset siseõue ümbritseval tõllakuuril ja tallil 1856 (ehit. 1982 ümber kaupluseks ja sööklaks). Hajaplaneeringus ansamblis eristuvad veel valitsejamaja, arhailistes proportsioonides veski (hiljem piimaköök-meierei), teisel pool jõge suur viinavabrik (1874) ja sepikoda (1884).

 

Padise linnamägi  

Padise linnamägi

Padise linnamägi on Vanalinna mäeks nimetatud muinaslinn Harjumaal Kloostri jõe parempoolsel kõrgel kaldaneemikul. Trapetsikujuline linnuseõu katab umbes 3300 ruutmeetrit. Idapoolsest küljest eraldab linnuseala liivast vall ja 2-2,5 meetri sügavune kraav. Seestpoolt kahe-, väljast 3-3,5-meetriseid vallinõlvu on kõrgendatud ja järsemaks tehtud. Kunagistest palkkonstruktsioonidest on liivas jälgitavad mitu kihti tukke, mis pärinevad 12.-13. sajandist. Kaitserajatistest pärinevad tukke (7.-8. sajandist) ja põlenud kive on leitud ka õue lääneküljelt. Arvatavasti olid palkrajatised ka õue põhja- ja lõunaserval. Linnuse edelanurgas, neemiku kitseneva tipu pool, oli lisaks madalam vall. Linnamäest kilomeeter põhjas asuvad Padise kloostri varemed.

Vihterpalu mõis  

Vihterpalu mõis

Peakorrus on stiilse klassitsistliku kujundusega. Läbi kahe korruse ulatub Pompeji-laadsete maalingutega vestibüül. Domineerivad musta ja punase kombinatsioonid, lootosõied. Pisut nihkes saali üldmulje loovad korintoskapiteelidega sambad ning hammaslõikega karniis. Saali kõrval asuv poolümara põhiplaaniga salong on ümber ehitatud. Keskkoridoriga soklikorrus, kus asusid teenijatoad ja köök (pliit on säilinud), on 19. sajandile erandlikuna võlvitud. Põrandad on paeplaatidest. Ansambliliselt seostub mõisa härrastemajaga naabruses paiknev sammastikuga tall-tõllakuur. Peahoone taha jääva pargi kujunduses põimub korrapära vabaplaneeringuga. Pargi keskel asus 19. saj. teisel poolel ehitatud romantiline sõrestikviilude ja puitpitsdekooriga kavaleridemaja (varemetes). Üle jõe majanduskompleksi juurde viis kaks lähestikku asunud silda. Säilinud on viinavabrik, pärast 1900. a. tulekahju taastati veski ja osa karjakastellist. Mõisatee äärde jääb väike neogooti stiilis sepikoda.

 

Risti kirik  

Risti kirik

Padiselt läänes pälvib tähelepanu väärtuslik arhitektuurimälestis - Padise kloostrile kuulunud Risti kirik. Hoone vanem osa on kooriruum, mis pärineb arvatavasti 14. saj. algusest ja mille eeskujuks oli Padise kabel. Selle läänevõlvik asendati 15. sajandil pikihoonega, mis ehitati tol ajal Tallinnas väjakujunenud stiilis. Ebatavalise kujuga on torn - alaosa neljatahuline, ülaosa poolülmmarguse lõikega. Võib oletada, et torn on kannatanud sõdade ajal ja seda ei ole taastatud täiesti esialgsel kujul. Torn on kohandatud kaitseks. Risti kirikus on säilnud ka mõned keskaegsed kunstiteosed. Kiriku portaali kohal on konsool habemiku peaga, mis on täiesti sarnane Padise kloostri konsoolidel olevate skulptuuridega. Algselt kooriruumi seinal asetsenud väga väärtuslikud puuskulptuurid, arvatavasti prantsuse meistri töö 14. sajandi lõpust, on nende parema säilimise huvides toodud Tallinna. Ilmselt pärinevad need Padise kloostrist.

Harju-Madise kirik  

Harju-Madise kirik

Padiselt põhja pool, Pakri lahe rannikul merest poole kilomeetri kaugusel lamedal, paesel kõrgendikul asub Harju-Madise kirik. Praegune kirik on pärit 1764. aastast. Kihelkond on aga tunduvalt vanem ning kandis varem Lodenrode nime - Lode vasalliperekonna järgi, kellele 13. sajandil kuulusid laialdased maa-alad selles ümbruses koos Pakri poolsaare ning saartega. 1296. a. mainitakse siia Lodenrode sadama ja linna asutamist Lodede poolt, milline katse aga ei andnud tulemusi.

Harju-Madise kirik on oma asukoha poolest Pakri lahe kõrgel kaldapangal Eestimaa mõjukamaid maakirikuid. Oletatavasti 13. saj. ehitatud puust esikiriku kohale rajas esimese kivikiriku tõenäoliselt alles 15. saj. lõpupoole Padise klooster, kellele kuulusid ümbruskonna maad koos Pakri saartega. ühelööviline kahe võlvikuga kabelitaoline ehitis vastas praegusele pikihoonele, kuid oli sellest kitsam, nüüdse koori laiune. Tollest kabelkirikust on praeguse torni lääneseinas säilinud ellipsikujulise kaarega raidportaal, mis lähtub detailides Tallinna ja Saaremaa eeskujudest. Säilinud on ka kitsa kahejaolise akna teravkaarne ehisraamistik. Hiljemalt 16. saj. ehitati lääneportaali ette relva- ning hiljem nn. sandikoja aset täitnud võlvitud eesruum. 1679 kõrgendati eeskoda neljakorruseliseks elamuks. Padise omanik Clas von Ramm tellis torni uue kella, mis valati ümber torni viimasel kõrgendamisel 1767. Mainitud kell on ainus tõend kiriku olemasolust 17.sajandil. Kiriku kapitaalne ümberehitus algas 1765. aastal. Esimesena valmis kolmetahulise idaseinaga koor; selle põhjaküljele ehitati käärkamber. Koori välisosas domineerib mänglev roosa lintdekoor; kompositsioonilisteks sõlmpunktideks on daatumi- ja stroofikilbid. Koori ruumipilti valitsevad lamedad võlvsiilud ja ümarkaare silindervõlv. 1767 lõpetati torni ülakorrus, mille ümarkaarsed kellaluugid on samas stiilis koori akendega. Tookordse tornikiivri kohta andmed puuduvad. Praegune taastati aastal 1992. 1773 valmis vana kabelkiriku kohal nüüdne pikihoone. Astmelised tugipiilarid ja terav võidukaar osutavad neogootika sissetungile. Aknasillused ja vööndkaared on püsinud barokselt ümaratena. Sisustuses väärib märkimist altari barokne triptühhonsein (1631), hilisbarokk-kantsel (1784, J.W.Rabe), unikaalne autahvel kantsli hankimist toetanute nimedega, orel (1859, G.Normann). Kirikuaias müüritud alusega paeplaat sarkade paigutamiseks (18. saj. lõpp). Kirikuaeda on kaks sissepääsu, üks põhja ja teine lõuna poolt. Kummalgi pandi 1776. aastal kaks kuue jala kõrgust kivist posti ja need kaeti pealt katusekividega. Igasse posti on värava kinnitamiseks müüritud tugev rauast kramp.

 

B.G.Forseliuse mälestuskivi  

Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi

Koolhariduse algus Harju-Madise ja Risti kihelkonnas on tähtis kogu Eesti kooliloos. Siin alustas oma tööd eesti kooli- ja kirjamees Bengt Gottfried Forselius. Tema isa Johann Forselius oli lõpetanud Uppsala iuikooh usuteaduskonna ja tegutsenud seejärel Helsingis. Rootsi valitsus määras ta (arvat. 1634) Tallinna Toomkooli rektoriks, samas täitis ta ka Toomkiriku pastori kohuseid. 1636 immatrikuleeriti J. Forselius Academia Gustavianasse ja aasta hiljem lõpetas ta selle magistrina. Kui tuntud kirjamees Heinrich Göseken Harju­Madise ja Risti pastori kohalt lahkus, sai tema järglaseks 1641. aastal J. Forselius, kes jäi sellele kohale kuni oma surmani 1684. a. Bengt Gottfried Forselius sündis 1660. aasta paiku. Forseliuste peres kõneldi rootsi keelt, kuid suheldi ka saksa ja eesti keeles. B. G. Forselius sai alghariduse kodus, seejärel öppis Tallinna Gümnaasiumis ja Wittenbergi ülikooli õigusteaduskonnas. 1683.-84. aasta talvel alustas B. G. Forselius Arul Risti pastoraali rehetoas koolmeistritegevust, kohandades seejuures J. A. Komensky vaateid Eesti oludele. 1684 avas ta Tartu lähedal esimese eesti koolmeistritekooli, nn. Forseliuse seminari, oli selle juhataja ja öpetaja. Seminaris õppis nelja aasta jooksul 160 noormeest, täieliku kursuse löpetas ligi poolsada. B. G. Forselius asutas oma õpilaste abiga rea rahvakoole, käis korduvalt Stockholmis Rootsi riigilt toetust nöutamas. Ta lihtsustas eesti kirjaviisi, avaldas parandatud kirjaviisis aabitsa (1684, kordustrükid 1694-1697). B. G. Forselius hukkus tagasiteel Stockholmist tormisel Läänemerel 16. novembril 1688. 28. novembrii 1688 teatas Harju-Madise pastor, B. G. Forseliuse õemees Gabriel Herlin konsistooriumile, et koolimajad Harju-Madisel ja Ristil on üles ehitatud ja katuse alla saanud. Harju-Madise koolimaja ehitati nõutud kahe kambri asemel poole suurem (nelja kambriga, millel aknaavasid 30 klaasi jaoks).

 

Hatu mõis

 

Hatu mõis

Väike Hatu mõis oli 19. sajandi algusest kuni võõrandamiseni 1919 Padise von Rammide valduses. Historitsistlik härrastemaja valmis 1853-64. Sümmeetrilise lahendusega poolteisekorruselise, plekist viilkatusega hoone fassaade kaunistavad krohvrustika ja erikujulised aknad. Siseruumides on ülekaalus järelklassitsism. Kõrvalhooned - sammastikuga tall-tõllakuur sõiduhobustele, sepikoda, ait - on reas piki sissesõiduteed. Mõisapark on vabakujunduslik.

Aru mõisa varemed  

Aru mõisa (Risti pastoraadi) varemed

Siin alustas 1683.-84.a. koolmeistritööd Bengt Gottfried Forselius

  Tänavjärv  

 Tänavjärv

Asub Läänemaa Suursoo maastikukaitselalal

Pindala 138,8 ha. Keskmine sügavus 1,8 m (suurim sügavus 2,5 m).

Möldre veski  

Möldre tuuleveski

Suurekivi endine NL raketibaas  

Suurekivi militaarobjekt (end. NL õhutõrje raketibaas)

Seal asus sõjaväeosa nr 56178. Varasemal ajal olid peidus S-125 tüüpi ja aastatel 1990-1991 S-300 tüüpi raketikompleksid.