Korrakaitse

4.02.16

Korrakaitse analüüs Padise vallas

Võrreldes 2014. aastaga langes Padise vallas kuritegevus 2015. aastal kaheksa kuriteo võrra ehk. 26,5%.

Tabel 7. Registreeritud kuriteod Harjumaa (va Tallinn)ja Padise vallas 2013-2015

(Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, ALIS, andmed seisuga  07.01.2016)

 

2013

2014

2015

+/-

+/-

%

Harjumaa (va Tallinn)

3093

2950

2699

-251

-8,5%

Padise vald

31

42

30

-8

-26,5%

sh alaealiste poolt

0

0

0

0

0

 

Peamised kuriteoliigid olid varavastased kuriteod. 2015. aastal registreeriti kuusteist varavastast kuritegu ja isikuvastastest kuritegudest pandi toime kaks kehalist väärkohtlemist (vaata lisafailidest joonist 5). Padise vald on väikese elanike arvuga (1733 elanikku) hajaasustusega piirkond, kus rannapiirkonnas asub palju sügis-talvisel perioodil tühjalt seisvaid suvemaju. Tõstmaks inimeste teadlikkust oma suvemajade turvaliseks muutmisel on kogukonnas läbi viidud vestlusi ja teostatud sihtsuunitlusega politseilisi tegevusi varaste tuvastamiseks. Möödunud aastal loodi kolm naabrivalve sektorit. Üldiselt on elanikkonna korrakitsealane teadlikkus tunduvalt paranenud, antakse aktiivselt infot piirkonnas liikuvate võõraste kohta.

Varavastaste kuritegude languse üks asjaolu on see, et Elanikkonda on oma vara kaitsmise võimalustest teavitatud nii meedia, kui ka vallaelanikele korraldatud ümarlaudadel. Ümarlaudadel on osalenud ka kodanikeühendused nt  jahiseltsid.

Võrreldes 2014. aastaga on Padise vallas 2015. aastal väärtegusid toime pandud 50,4% vähem.

Tabel 8. Registreeritud väärteod Harjumaa (va Tallinn) ja Padise vallas 2013-2015

(Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, ALIS, andmed seisuga 07.01.2016)

 

2013

2014

2015

+/-

+/-

%

Harjumaa (va Tallinn)

19607

17526

14133

-3393

-19,3%

Padise vald

122

125

62

-63

-50,4%

sh alaealiste poolt

10

3

0

-3

-300%

 

 

 

 

 

Peamised registreeritud väärteod on liiklusseaduse rikkumised. 2015. aastal registreeriti 52 liiklusseaduse rikkumist (vaata lisafailidest joonist 6).

 

2015 a. toimus Padise vallas neli inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada neli inimest.

Tabel 9. Liiklusõnnetused Padise vallas 2013-2015

(Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, ALIS, andmed seisuga 07.01.2016)

 

2013

2014

2015

+/-

+/-

%

Kokku liiklusõnnetusi

6

6

7

+1

+16,6%

Inimkannatanuga

2

5

4

-1

-20%

neis hukkunuid

0

0

0

0

0

neis vigastatuid

1

8

4

-4

-50%

Koostöö KOViga

Padise vald panustab turvalisuse tagamisse ja kogukonna kaasamisse üldiste probleemide lahendamiseks, koostöö Padise valla ametnikega on hea. Piirkonnapolitseinikul on kodanike vastuvõtuks vallamajas kabinet, kus piirkonnapolitseinik võtab kodanikke vastu üks kord nädalas. Vastuvõtu vajadus on olemas, kuna valla piirkond on suur ja valla ääremaadel elavate kodanike teenindamiseks asub Keila politseijaoskond liiga kaugel. Piirkonnapolitseinik on kättesaadav ka mobiiltelefoniga. Vallal puudub pädev korrakaitse ametnik, kes osutaks abi ja menetleks lemmiklooma pidamisest ning heakorra probleemidest tingitud juhtumeid. Kahjuks ei ole Padise vallas aktiivseid abipolitseinikke. Piirkonnapolitseinik teenindab lisaks Padise valla elanikele ka Kernu, Nissi ja Vasalemma valla kodanikke.

Analüüsi koostas:

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik

Vanemkomissar Urmas Elmi

urmas.elmi@politsei.ee, tel 612 4594

 

Padise valda teenindab piirkonnapolitseinik: URMAS ELMI, telefon 53097797

E-posti aadress: urmas.elmi@politsei.ee
Vastuvõtuaeg: K 13.00 - 15.00 vallamaja II korrusel telefon 6124576
Lähim ööpäevaringne politseiasutus: Lääne-Harju Politseijaoskond, Keila linn, Keskväljak 8a
Politsei lühinumber 112

Korrakaitseseadus sätestab avaliku korra kaitse  üldpõhimõtted, alused ja korralduse.

Korrakaitseaeadusega on reguleeritud ka avalike kogunemiste ja ürituste korraldaamine.

Väljavõte korrakaitseseadusest:

2. jagu Avalik kogunemine 

1. jaotis Avalik koosolek ja avalik üritus 

§ 58. Avalik kogunemine

 (1) Avalik kogunemine on avalik koosolek või avalik üritus.

 (2) Avalik koosolek (edaspidi koosolek) on inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust.

 (3) Avalik üritus (edaspidi üritus) on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koos olemine, mis ei ole koosolek.

§ 59. Ürituse korraldamise ja pidamise nõuded

 (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise nõuded kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega.

 (2) Spordiürituse korraldamise ja pidamise nõuded sätestab spordiseadus.

§ 60. Kohustus anda teavet

Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud viivitamata teavitama asukohajärgset prefektuuri tema haldusterritooriumil peetavast üritusest, kui omavalitsuse üksust on käesoleva seaduse §-s 59 ette nähtud korras ürituse pidamise soovist teavitatud ning omavalitsuse üksus on ürituse korraldamisega nõustunud.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

Padise Vallavolikogu ei ole kehtestanud avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded, seega arutatakse igat avaliku ürituse korraldamise taotlust üksikjuhtumina vastavalt korrakaitseseaduse sätetele.

NAABRIVALVE

Naabrivalve on piirkonnaga alaliselt seotud isikute koostegevus, mille eesmärgiks on
turvalisuse hoidmine ja tõstmine piirkonnas. Naabrivalve hõlmab tähelepanekute tegemist
piirkonnas toimuva suhtes ning tähelepanekute jagamist naabrivalve Pooltega, samuti
elanike koostööd kogukonna edendamisel.

Eestis koordineerib naabrivalvet MTÜ Eesti Naabrivalve, mida esindab tegevjuht Marek Väljan, asukohaga Tatari 12, Tallinn.

Padise vallas on loodud kolm naabrivalve sektorit:

Padise sektor - Andrus Põldre, telefon 5099415

Valgma sektor - Veiko Tikka, telefon 5152997

Madise sektor - Sirje Kalve, telefon 58007028

ABIPOLITSEINIKE VAJADUSEST KODANIKUÜHISKONNAS

Aastate jooksul Eestis üha enam aktiviseerumas meie kodanike vabatahtlik panus erinevates tegevusvaldkondades. Hoolivate ja aktiivsete inimeste ühise pingutusega pannakse alus tervema ja jätkusuutlikuma ühiskonna tekkele. Valdkondi, kus kaasa lüüakse, on palju, alustades külaliikumistega, keskkonnakaitsega kuni vabatahtlike päästjateni ning abipolitseinikeni välja.
Aga kes on vabatahtlik? Vabatahtlik on inimene, kes isiklikust vabast tahtest selle eest tasu saamata teeb midagi ühiskonna hüvanguks. Vabatahtlik saab oma tegevusest ühtlasi põnevust, uusi tutvusi ning vaimset rahulolu. Vabatahtlike tegevus omakorda tõstab ühiskonna heaolu.
Nii on ka politsei loonud vabatahtlikest kodanikest loodud abipolitseinike rühmad neljas prefektuuris üle Eesti. Abipolitseinik on vastavalt seadusele inimene, kes vabatahtlikult ja oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses. Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel, tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel, samuti politsei abistamine liiklusturvalisuse tagamisel ja liiklusjärelvalve teostamisel.
Abipolitseinike tegevus annab juurde turvatunnet kogukonnas ning ühtlasi aitab ennetada süütegusid. Teisalt saab abipolitseinik oma tegevuse eest kogukonnalt kõrge tunnustuse ning austuse. Osaledes politseitegevuses, on abipolitseinik samaväärselt ametnikuga riigivõimu esindaja, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.
Abipolitseinikuks saamiseks tuleb peale vajaliku dokumentatsiooni esitamist ning nõuetele vastamist läbida esimese astme õpe, mis kestab vähemalt 40 tundi ning lõpeb arvestusega. Esimese astme õppe läbinud abipolitseinik võib juba osaleda politsei tegevuses koos politseinikuga. Tegevusi, kus abipolitseinik saab suureks abiks olla, on mitmeid, näiteks käiakse nii auto- kui jalgsi patrullis, lüüakse kaasa erinevate ürituste avaliku korra tagamisel, pannakse ennast proovile kutsemeisterlikkuse võistlusel abipolitseinike ja politseiametnike vahel, viiakse läbi erinevaid koolitusi, mis on abipolitseinikele tasuta ning mille käigus omandatud oskused ja teadmised on kasulikud igapäevaselt. Lisaks premeeritakse tublimaid abipolitseinikke panustatud tegevuse eest kogukonna heakorra tagamisel ning ollakse võrdväärne liige ühtses suures politseiperes.
Kui tunned, et sinus on piisavalt eneseteostuse tahet midagi kogukonna ja ühiskonna hüvanguks teha, siis on õige koht sinu jaoks abipolitseinike rühma ridades!
Kui sul on huvi ja soovi kandideerida abipolitseinikuks Lääne-Harjumaal, palun kirjutada elektroonselt  e-kiri aadressil:

Siseministeeriumi e-trükis "Turvalisuspoliitika 2012"

TULEST JA TULEOHUTUSEST
Kas telefonilaadija võtsid pistikust?
Haapsalu traagilisest sündmusest möödus just aasta. See tuletas taas meelde, kui ohtlik tuli võib olla.
Minu neljane tütar nägi uudistes protestiaktsioonidest leekivat Kreekat ja ütles: „On ju nii, et tikkude ja tulega ei tohi mängida!?" Jah, muidugi on tal õigus. Tuhandeid aastaid tagasi kodustasid inimesed tule selleks, et sooja saada ja süüa teha ning panid looduse stiihia nutikalt enda heaks tööle. Aga inimesed on läbi aegade kokku puutunud ka tule hävitava loomuga, mis avaldub igapäevaelus pahatihti tule hooletul või valesti kasutamisel.
Kuigi me kõik teame juba päris väikesest peale, et tulega mängimine on ohtlik, põhjustab suure osa tuleõnnetustest maast-madalast õpitud lihtsate reeglite eiramine. Kui hästi me ikkagi tegelikult oma igapäevases elus elementaarsetest ennetusabinõudest teadlikud oleme ja tuleohutuseeskirju täidame, et punane kukk meie kodu katuseharjale tiibu lehvitama ei pääseks?

Päästeameti masendav statistika
Päästeameti statistika järgi hukkus 2011. aastal Eestis tulekahjude tagajärjel 73 inimest. Selle numbri sees on ka Haapsalu lastekodus traagiliselt hukkunud 8 last ja 2 täiskasvanud hoolealust.
Nähes telerist või lugedes ajalehest järjekordset uudist kohutavast tuleõnnetusest, mõtleb enamik meist, et temaga ei saa nii juhtuda, sest tema kodus on kõik kontrolli all. Me kõik teame vanasõna, et õnnetus ei hüüa tulles, aga selle tõeline tähendus võib pärale jõuda paraku alles siis, kui on hilja. Eestis enamlevinud tulekahjude põhjusi teades saab suurt osa tuleõnnetustest vältida, kui kasutada kõigile kättesaadavaid tuleohutusvahendeid ja järgida lihtsaid ohutuseeskirju.

Suitsuanduri puudumine
Eestis mullu tuleõnnetuses hukkunud inimestest kaotas 50 elu hoones, kus ei olnud paigaldatud tulekahju signalisatsiooniandurit. Aga ka kõige moodsamatest turvalahendustest ei pruugi kasu olla, sest need on vaid pool teed tuleohutuse tagamiseks. Olen kuulnud inimeste selgitusi, et neil on ju suitsuandur muidu täiesti olemas, aga just eelmisel päeval sai selle patarei tühjaks ... Kuid suitsuandurist pole mitte mingit kasu, kui see patareita kapi peal seisab! Igas Eestimaa kodus peaks aeg-ajalt üle vaatama vajalikud seadmed ja värskendama teadmisi, et ennetada ootamatusi ja traagilisi sündmusi.

Järelevalveta tuli
Peaaegu 38% hukkunutest kaotas eelmisel aastal elu lahtise tule kasutamise tagajärjel.Päästeameti analüüsis on kirjas, et enimlevinud lahtise tule allikas on järelevalveta jäetud küünal. Iga lapski teab, et põlevat küünalt ei tohi kunagi valveta jätta! Aga kas me saame kätt südamele pannes öelda, et pole ise iial põleva küünla juurest „mõneks hetkeks" kõrvalruumi või teisele korrusele läinud?

Elutoast alguse saanud põleng
Elutuba on põlengu tekkekohaks 39% tulekahjudel.Tundub loogiline, et tulekahjud saavad alguse pigem köögist, kus pann suurel kuumusel pliidil säriseb. Kuid statistika näitab, et kõige enam tuleõnnetusi saab alguse hoopis elutoast – sellistes õnnetustes hukkus möödunud aastal koguni 28 inimest. Elutoas veedetakse sageli pere ja sõprade seltsis meeleolukalt aega, mekkides veini ja tehes olemise küünaldega hubasemaks. Ent mõnusas seltskonnas võib tähelepanu kergesti hajuda ja tore pidu võib lõppeda ootamatult valusate tagajärgedega.

Alkohol ja voodis suitsetamine
Paljud hukkunutest on tulekahju puhkemise hetkel oletatavalt olnud alkoholijoobes ja tulekahju tekkepõhjuseks hooletu suitsetamine.Üks levinumaid tulekahjus hukkumise põhjuseid on teatavasti see, kui alkoholi tarvitanuna diivanil või voodis suitsetatakse. Võib ju mõelda, et kui mina ise ei suitseta ja kodus on suitsetamine välistatud, siis ei saa seda juhtuda! Aga võib-olla on kõrval korteris naaber, kes koos sõpradega otsustab kangemat kraami pruukides suitsetada tugitoolis ja nii võibki olukord kontrolli alt väljuda...

Hooletu või mõtlematu käitumine
84% inimestest hukkus tulekahjus, mille põhjuseks oli hooletus. Jõulukuuse süttimiseks on vaja vaid ühte tikku – kuusk aga põleb maha vaid viie minutiga. Ka prügikasti süttimine pole vaid filmis nähtud võimalus tule vallapääsuks. Paraku on vägagi levinud mõtlematu tegu, kus ahjusuu ette pannakse iluloojaks kaltsuvaip või visatakse vanade ajalehtede hunnik, et järgmisel korral oleks tulehakatis käepärast. Nii luuakse ahjusuust pudenenud sädemele ideaalsed tingimused tulekurja tuppatulekuks. Õnnetuse tagajärg ei olene hooletuse suurusest, ka väike mõtlematu liigutus võib lõppeda mõõtmatult suure kahjuga.

Elektri- ja kütteseadmete kasutus
Ka hooletus või rike elektri- või kütteseadme kasutamisel on õnnetuste põhjustajaks.Arvatakse, et korras elektriseade ei saa ju tulekahju lähtepesaks olla. Kuid aastas on mitmeid väljakutseid, kus tulekahju on alguse saanud seinas olevast fööni juhtmest ning kümmekond tulekahju, kus lühis on tekkinud elektrivõrgus olevast pesumasinast või kus kurja juureks osutub elektripistikusse jäetud telefonilaadija.

Õppus hõlmas nii teooriat kui ka praktikat
Oluline on tõsta eelkõige meie endi ja laste teadlikkust, et ohuolukordade tekkimist vältida. Asenduskodudes elavad enamjaolt lapsed sellistest peredest, kus on puudunud lapsevanema positiivne eeskuju. Seepärast algatas SEB Heategevusfond tuleohutuse projekti, mis sai teoks koostöös siseministeeriumi ja päästeametiga. Jaanuaris ja veebruaris toimus päästeameti ringsõit-õppus kõigisse laste asendus- ja turvakodudesse üle Eesti, mille raames jagasid spetsialistid 1200 lapsele tuleohutuse teadmisi ja oskusi. Õppusel räägiti ja arutati, kuidas tulekahju alguse saab ja areneb ning mida teha, kui punane kukk on lahti pääsenud. Põnevates näidistundides õpiti hindama leegist, kuumusest ja suitsust tekkivat ohtlikku olukorda, seda, kuidas aidata ohtu sattunud inimest nii, et oleks tagatud enda ohutus jpm.

Turvatunne ja ohutus algab meist enesest
Kuigi asjakohased ministeeriumid ja ametid tegelevad pidevalt tuleohutusega seonduvate küsimustega ja korraldavad koolitusi, tuleb igal inimesel teha kõik endast sõltuv, et tulekahjude valusat statistikat ohjeldada, nii et tulekahju üldse süttida ei saakski. Vastutustundlik käitumine, lapsevanemate ja kasvatajate eeskuju ning ohutuseeskirjade järgmine ja õpetamine oma lastele ja hoolealustele on see, mis toimib tõhusa ennetustööna.
Juba iidsel ajal teati, et tuli on hea sulane, aga paha peremees. Päästjatele, kodu kaotanud peredele ning meedia kaudu enamikule eestimaalastele on puust ja punaselt selgeks tehtud, kui kibe tõde peitub vanasõnas „Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi". Igaühel meist kodanikuna on vastutus iseenda ja oma lähedaste turvalisuse eest. Ehk ei peaks me selleaastase heateo tegemiseks ootama harrast jõulumeeleolu ja heategusid eeldava aastalõpu lähenemist. Lisage näiteks täna õhtul poes käies toidukorvi ka üks suitsuandur ja kinkige see lähinaabrusest perekonnale, kes seda vajada võib. Nii mõnegi pere ja seal elavate laste elu saab sedasi turvalisemale alusele ja punane kukk jääb vaid kõnekujundiks või koolitunnis paberile maalitud hoiatavaks sümboliks.

Turvalisi ja kauakestvaid seinu soovides
Triin Lumi
MTÜ SEB Heategevusfondi tegevjuht
www.heategevusfond.ee
www.facebook.com/heategevusfond

Toimetaja: REET PIKKPÕLD