Ajalugu

5.09.14

  Padise kujunes võrdlemisi laialdase ala keskuseks juba muinasajal.On tõenäoline, et Muinas-Eesti Rävala maakonna Vuomentagana kihelkonna keskus asus siin ning haaras hilisemate Keila, Madise,Risti ja osa Nissi kihelkondade alasid.

Taoliseks arvamuseks annab aluse ka keskmisest rauaajast pärinev linnusekoht.

Paul Johansen arvab , et Pous, 1257- Pades, 1266- Pandis, 1281-Padis, 1283-Pathes, ei olnud lihtsalt ühe küla nimi, vaid see haaras mitut küla (Paul Johansen. Estlandsliste des Liber Census Daniae.Kopenhagen 1933 , lk.541)

Kas keskne asula asus just hilisema kloostri kohal või kuskil lähikonnas, on raske kindlaks teha ,samuti ka nime tekkimist: kas sai koht nime aluspinnas leiduva pae järgi või andis nime selle paikkonna tollane suurim küla-Paeküla? Igatahes andsid mungad Padise nime ka rajatud kloostrile.

 

Padise klooster

 

Kloostri tegutsemise ajal oli Padise suurte maavalduste keskuseks, haarates kohalike külade kõrval maid Jõelähtme, Jüri ja Harju-Jaani kihelkondades ning 14.-15.sajandil isegi Uusimaal Soomes.

Kohalike valduste hulka kuulus juba kuningas Valdemari aegadest(1202-1240) Suur-Pakri saar.Kui Padise abt Nicolaus 1345.aastal saare kasutamisõiguse viiele rootslasele müüs, oli üheks tingimuseks, et klooster ja selle eestlastest talupojad säilitasid oma kalastamis-ja karjatamisõigused saarel.See näitab, et saar oli enne müüki Padise eestlastest talupoegade ühiselt kasutatav maavaldus.

Liivi sõja järel moodustasid Padise alad Rootsi kuninga kroonile kuuluva haldusüksuse- niinimetatud linnuselääni, mis koosnes viiest eesti-ja kolmest rootsi vakusest, 1595.aastal koostatud nimistu asub Tallinna Linnaarhiivis.

Eesti vakused:

  1. Padise vakus-külad: Padise, Määra, Metslõugu;
  2. Änglema vakus-külad: Hatu, Änglema, Vilivalla;
  3. Vasalemma vakus-külad: Aruküla, Vasalemma, Ämari;
  4. Külasalu vakus(Risti)-külad: Külasalu, Kalametsa, Kõmmaste;
  5. Maeru vakus külad: Väike-Maeru, Suur-Maeru, Uueveski;


Rootsi vakused:

  1. Kurkse vakus külad: Suur ja Väike kurkse,Pedase, Vihterpalu;
  2. Suur-Pakri vakus.
  3. Ranna vakus külad: Karilepa, Väemla, Ilmasoo, Langaküla;


Nimetatud alad kuulusid Harju-Risti ja Harju-Madise (14.sajandi keskpaigani Lodenrodhe) kiriku kihelkonda. 1622.aastast kuulusid Padise, Vihterpalu ja Vasalemma mõisad von Rammide suguvõsale.1628.aastast kuulus Suur-Pakri kõrval ka Väike-Pakri Padise Kloostri mõisa külge kuni 1919.aastani.

Põhjasõja järel jagunes paikkond reaks mõisavaldadeks.

15.novembril 1890. liideti Vasalemma, Leetse-Pallase, Ämari, Põllküla, Kloostri, Risti, Hatu ja Laoküla mõisavallad üheks Padise Vallaks.

Eesti Vabariigi esimestest aastatest kuni 1939.aastani kandis vald Kloostri valla nime.

1939.aastal moodustati Kloostri ja Keila valda kuulunud aladest Padise vald.


Heino Ridbeck (1924-2010)
Ajaloouurija 

Toimetaja: ERKKI PRATKA