Ravikindlustuse omamine on oluline iga inimese jaoks, sest kindlustusandjana tasub inimese ravikulud Haigekassa. Kui inimene on aga ilma ravikindlustuse kaitseta, siis tasub ta oma ravikulud ise nii siin kui välismaal.
Suvi on möödumas ning oluline on teada, mil viisil säilitada ravikindlustus pärast gümnaasiumi lõpetamist. Kui oled gümnaasiumi lõpetamise ajal noorem kui 19- aastane, siis kehtib ravikindlustus kuni 19- aastaseks saamiseni. Olles aga vähemalt 19-aastane, siis Sinu kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest.
Enim levinud otsus on pärast keskkooli lõpetamist asuda õppima kutse- või ülikooli. Sellisel juhul tagab riik ravikindlustuse kehtivuse kogu õppekava nominaalkestuse aja ning seejärel 3 kuu jooksul pärast kooli lõpetamist. Kui aga kool jääb pooleli või ei lõpetata seda nominaalkestuse perioodil, siis lõpeb ravikindlustus 1 kuu möödumisel peale õppekava nominaalkestuse möödumist või siis pärast eksmatrikuleerimist. Ravikindlustuse olemasolu on tagatud võrdsetel alustel nii päeva- kui kaugõppe vormis õppides. Kui tudeng kasutab enda õigust võtta akadeemiline puhkus, mis algab nominaalõppeajal, siis ravikindlustus peatub. Kui aga akadeemiline puhkus on tingitud isiku haigusest või vigastusest, siis kindlustuskaitse ei peatu. Kindlustuskaitse tekkimiseks esitab Haigekassale andmed Haridus- ja Teadusministeerium.
Välismaale õppima asudes, tuleb aga meeles pidada, et ravikindlustuse jätkamiseks tuleb isikul endal esitada iga-aastaselt Haigekassale välisriigi õppeasutuses õppimist tõendav dokument. Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi alusel võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa hindade järgi.
Pärast keskkooli lõpetamist tehakse valik ka tööle mineku osas. Sellisel juhul on endisel õppuril õigus ravikindlustusele tööandja kaudu. Hea soovitus on kontrollida mõne aja möödudes oma kindlustuskaitse kehtivust, sest esineb juhtumeid kus tööandjal on ununenud andmed esitada.
Asudes tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana, peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse ning ravikindlustuse saamiseks maksma iseenda eest sotsiaalmaksu. Andmed kindlustuskaitse tekkimiseks esitab Haigekassale Äriregister. Kindlustuskaitse on tagatud ka oma firma loomisel, asudes täitma juhatuse liikme või äriühingu kontrollorgani liikme kohuseid. Sellisel juhul tuleb kindlustuskaitse tagamiseks siiski äriühingul tasuda igakuiselt sotsiaalmaksu 1436 krooni kuus.
Ajateenistuses olles on garanteeritud ravikindlustuse kaitse riigi kaudu ning kindlustusandmete esitamise kohustus lasub Kaitseressursside Ametil. Pärast armeeteenistuse läbimist on isikule tagatud ravikindlustus 1 kuu jooksul.
Olukorras, kus ainus võimalus on pärast keskkooli lõpetamist võtta end arvele töötuna tagab ravikindlustuse kaitse töötuskindlustuse hüvitise saaja staatus. Andmed kindlustuskaitse tekkimiseks esitab Haigekassale Eesti Töötukassa.
Juhul, kui Te siiski ei kuulu ühtegi kindlustatud isikute gruppi, annab ravikindlustuse seadus võimaluse sõlmida Haigekassaga nn vabatahtlik kindlustusleping, mille alusel võrdsustatakse Teid ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatud isikuga. Lepingu sõlmimisel kuuluvad Haigekassale tasumisele kindlustusmaksed.
Hea on meeles pidada, et kui kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse Haigekassale isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta. Oma ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalis www.eesti.ee. Lisainfot eeltoodu kohta saab haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee ja küsida infotelefonilt 16363.
Eesti Haigekassa
PADISE VALLAVOLIKOGU
M Ä Ä R U S
Padise 25.august 2010nr14
Lapsehoiu toetuse määramise ja maksmise ning
lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 ja § 22 lõike 1 punkt 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 121 lõike 2, § 123 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus reguleerib Padise valla eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt koolieelses lasteasutuses (edaspidi lasteasutus) mittekäiva eelkooliealise lapse lapsehoiu toetuse (edaspidi toetus) määramise ja maksmise ning lapsehoiuteenuse osutamise tingimusi ja korda.
§ 2. Üldsätted
(1) Lapsehoiuteenus käesoleva määruse tähenduses on lapse vanema, lapse eestkostja või lapse hooldaja lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel (edaspidi hooldaja) toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
(2) Lapsehoiuteenuse osutaja on käesoleva korra mõistes lapsehoidja kutset omav füüsilisest isikust ettevõtja või eraõiguslik juriidiline isik, kellele on maavanema poolt antud kehtiv tegevusluba lapsehoiuteenuse osutamiseks.
(3) Toetuse suuruse maksimummääraks on Padise valla munitsipaallasteasutuse keskmine majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslik maksumus ühe lapse kohta ühes kalendrikuus, mille kehtestab igaks eelarveaastaks vallavalitsus.
(4) Õigus toetust taotleda tekib vanemahüvitise seaduse alusel saadava hüvitise maksmise lõppemise kalendrikuule järgnevast kuust.
(5) Õigus hüvitisele ei teki lapse vanemal, eestkostjal või lepingulisel hooldajal, kes ise osutab füüsilisest isikust ettevõtjana oma lapsele lapsehoiuteenust või kes ostab lapsehoiuteenust sama lapse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevalt teiselt vanemalt, hooldajalt või eestkostjalt.
(6) Toetuse maksmist korraldab ja makstud toetuse üle peab arvestust Padise Vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist.
§ 3. Toetusele õigust omav isik
(1) Toetus määratakse ja makstakse lapsevanemale, eestkostjale või lepingulisele hooldajale (edaspidi taotleja):
1) kui lapse, kelle jaoks toetust taotletakse ja taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Padise vald;
2) kui laps, kelle jaoks toetust taotletakse, ei ole kantud ühegi munitsipaallasteasutuse nimekirja.
3) kui lapse elukohajärgse teeninduspiirkonna lasteasutuses ei ole vaba kohta ja laps on kantud enne taotluse esitamist teeninduspiirkonnajärgse munitsipaallasteaia järjekorda.
§ 4. Toetusega kompenseeritavad teenused
Toetust makstakse järgmiste teenuste tarbimise eest:
1) lapsehoiuteenus, mida osutab lapsehoidja kutset omav füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba;
2) päevahoiu teenus, mida osutab juriidiline isik, kelle põhikirjaline tegevus on lapse päevahoiu teenuse osutamine.
§ 5. Lapsehoiuteenuse osutamise tingimused
(1) Lapsehoiuteenuse osutamise korral võib lapsehoidja hoida:
1) lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides korraga kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud;
2) väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume korraga kuni kümme last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud.
(2) Kui lapsehoiuteenusel viibib korraga rohkem kui viis last, loetakse kõiki lapsehoiuteenusel viibivaid raske või sügava puudega lapsi, alla 3-aastaseid lapsi ning lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavaid raske või sügava puudega isikuid ja alla 3-aastaseid lapsi kahe lapse eest.
(3) Lapsehoiuteenust võib osutada lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides või muudes lapsehoiuks sobivates ruumides. Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele.
(4) Lapsehoiuteenuse osutamise korral rohkem kui nelja tunni vältel:
1) tagab lapsehoiuteenuse osutaja lapse toitlustamise vastavalt lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. Lapsehoiuteenuse osutaja peab toitlustamisel tagama toidu käitlejale kehtestatud nõuete täitmise vastavalt toiduseaduses sätestatule;
2) kui lapsehoiuteenust ei osutata lapse eluruumides, võimaldab lapsehoiuteenuse osutaja lapsele magamiskoha vastavalt lapse eale ja vajadustele ning lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele.
(5) Lapsehoidja lähtub oma töös lapsehoiuteenusele õigustatud isiku juhistest ning lapse huvidest. Lapsehoiuteenusele õigustatud isik ning lapsehoidja vahetavad teineteisega lapse hooldamisega seonduvat teavet.
(6) Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud koostama nõuetekohasel vormil statistilisi aruandeid lapsehoiuteenuse kohta ja esitama need sotsiaalhoolekandeteenistusele.
§ 6. Lapsehoidjale esitatavad nõuded
(1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse.
(2) Lapsehoidja peab olema täieliku teovõimega ning lapsehoiuteenuse osutamiseks vajaliku füüsilise ja vaimse tervisega, samuti vastama järgmistele nõuetele:
1) tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused;
2) temalt ei ole ära võetud vanema õigusi ega ole ära võetud last ilma vanema õiguste äravõtmiseta;
3) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest;
4) tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust süüdistatavana kuriteos, mille eest seadus näeb karistusena ette vangistuse, ja tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
5) tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest
(3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus.
(4) Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoidja eluruumis, peab muu seda eluruumi kasutav täieliku teovõimega isik olema lastega koosolemiseks vajaliku vaimse tervisega ning vastama käesoleva korra § 6 lõike 2 punktides 2–5 sätestatud nõuetele.
(5) Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoidja eluruumis, peab muu seda eluruumi kasutav täisealine isik läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja tal peab olema tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Perearst teeb nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli ja väljastab kirjaliku tervisetõendi.
§ 7. Toetuse taotlemine
(1)Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele sotsiaaltöö spetsialistile:
1) kirjaliku vormikohase taotluse;
2) isikut ning vajadusel eestkostjaks või hooldajaks olemist tõendava dokumendi koopia (toetuse esmakordsel taotlemisel);
3) lapse sünnitunnistuse koopia (toetuse esmakordselt taotlemisel);
4) lapsehoiuteenuse ostmist tõendavad dokumendid või selle koopiad, kust nähtub, millisel perioodil on lapsehoiuteenust kasutatud ning millal, kellele ja kui palju on teenuse eest makstud (arve ja panga väljavõte).
(2) Sotsiaaltöö spetsialistil on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt täiendavate andmete või dokumentide esitamist, millest taotlejat informeeritakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või kirjaliku teate saatmisest ei ole esitatud täiendavalt nõutud andmeid või dokumente.
(4) Taotlust toetuse saamiseks on õigus esitada hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tegelike kulutuste tegemist.
§ 8. Toetuse määramine ja maksmine
(1) Otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb vallavalitsus sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse taotlemiseks viimase vajaliku dokumendi esitamise päevast.
(2) Kui tekib põhjendatud kahtlus taotlusele lisatud dokumentide alusel teenuse tegeliku saamise kohta, on vallavalitsusel õigus pikendada otsuse tegemise tähtaega kuni 30 päeva, teatades sellest kirjalikult taotluse esitajale.
(3) Kui taotlust ei rahuldata, saadetakse taotlejale motiveeritud otsus 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(4) Toetuse arvestusperioodiks on kalendrikuu, mille jooksul saadud teenuse eest tehtud ja dokumentaalselt tõendatud kulutused hüvitatakse vallavalitsuse poolt kehtestatud toetuse määras. Toetust makstakse lapsehoiuteenuse kasutamise ajal kehtinud korras ja määras.
(5) Toetust makstakse 50% lapsehoiuteenuse osutamise eest tasutud kulutustest, kuid mitte rohkem kui käesoleva korra § 2 p 3 nimetatud toetuse maksimaalne määr.
(6) Toetus kantakse üle taotleja poolt taotluses näidatud arvelduskontole 5 päeva jooksul otsuse tegemisest.
§ 9. Vaidluste lahendamine
(1) Kui taotleja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid, on vallavalitsusel õigus enammakstud toetus tagasi nõuda.
(2) Toetuse määramise ja maksmisega seotud vaidlusi lahendab vallavalitsus. Vallavalitsuse korraldusega mittenõustumisel saab taotleja esitada vaide vallavalitsusele või Harju maavanemale. Vaie haldusaktile tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal huvitatud isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.
(3) Isik, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
§ 10. Rakendussätted
(1) Kinnitada avalduse vorm vastavalt Lisa 1.
(2) Määrus jõustub 01. oktoobril 2010.a.
Külli Urvik
Vallavolikogu esimees
